Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

Tallinna Vanalinna Päevade eriloeng iseseisvusidee kajastamisest Eesti kunstis

24.05.2018

Kolmapäeval, 30. mail kell 15.30 toimub Eesti Pangas XXXVII Tallinna Vanalinna Päevade eriloeng, kus Rahvusarhiivi teadur Valdur Ohmann räägib iseseisvusidee kajastamisest Eesti kunstis. Ettekanne „Iseseisvusidee Eesti kunstis Nikolai Kalmakovi ja Maximilian Maksolly loomingu põhjal“ toimub Eesti Panga Iseseisvussaalis, osalemiseks on vaja ette registreeruda ja kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.

Iseseisvuse eest Vabadussõjas võidelnud kunstnikud  jätsid sellest jälje ka oma loomingusse ja eesti kunstiajalukku – 1919.  ja 1920. aastal valmisid  näiteks Eduard Wiiralti „Magavad sõdurid“, „Sõduri pea“ (autoportree)  ja „Sõdurid“, Peet Areni „Sõdurid öises maastikus“ ning Henrik Olvi „Pihkva maanteel“ ja „Keikino ööd“.

1920. aastatel loodi küll ridamisi skulptuure – Vabadussõja mälestusmärke – kuid maalikunstis jäid riikliku iseseisvuse motiivid mõnevõrra tagaplaanile. Kui siis mõne aasta jooksul ilmus avalikkuse ette Eesti iseseisvuse väljakuulutamisest lausa kaks maali, mille autoriteks pealegi võõrast päritolu kunstnikud, tekitas see kunstnikkonna hulgas tormilist vastukaja ja intriige, millega püüti jätta muljet, et tegemist pole tõsiselt võetavate kunstnikega. Tagantjärele võib küll öelda, et vähemalt üks neist, Nikolai Kalmakov, on tänapäeval leidnud silmapaistva koha nii mainekates kunstileksikonides kui ka rahvusvahelistel kunstioksjonitel.   

Vene revolutsiooni eest Eestisse pagenud vene-itaalia päritolu kunstnik Nikolai Kalmakov (1873–1955)  oli vene sümbolismi esindaja. Tema maal „24. veebruar 1918“ valmis 1921. Aastal ja kujutab Eestimaa Päästekomitee liikmeid iseseisvusmanifesti ette lugemas. Jõulise koloriidiga maal on pikitud  riiklike sümbolitega – sinimustvalge lindiga põimitud loorberipärg, kullakarva kolme lõviga vapp, laual lebav Eesti kaart. Maal on eksponeeritud Eesti Panga Iseseisvussaalis.

Ungari-eesti päritolu kunstniku Maximilian Maksolly (1884–1968) maal „Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. II. 1918“, mis valmis aastal 1925 või 1926 ja kujutab samuti iseseisvusmanifesti ettelugemist, on tonaalsuselt täiesti teistsugune – valgusküllane, dünaamilisem, pastelsetes toonides.  Kogu sündmus mõjub paatosliku ja tundeküllasena. Maalile tuginedes arvati kaua aega ekslikult, et Eesti Vabariik kuulutati välja Eesti Panga Iseseisvussaalis. Maal on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis.


Oma tulekust palume teada anda siin või e-posti teel muuseum@eestipank.ee või telefonil 668 0760. Loengule registreerumine lõpeb 30. mail kell 12.

Sissepääs isikut tõendava dokumendi alusel Eesti Panga külaliste pääslast Estonia pst 13.

Jaga: