Avatud 
T-R 12-17; L 11-16
19. ja 20.04 SULETUD

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

Eesti Panga muuseumis saab näha haruldasi paberkodurahasid

05.04.2019

Alates 5. aprillist saab Eesti Panga muuseumis näha Eesti 19. ja 20. sajandi paberkodurahasid. Näitus on koostatud Tõnu Karu, Ago Kõrva ja Eesti muuseumide kogude põhjal. Näitus on avatud 27. aprillini.

Näitusel on väljas üle saja 19. sajandil ja 20. sajandi alguses välja antud haruldase koduraha Tõnu Karu, Ago Kõrva ja viie Eesti muuseumi (Eesti Rahva Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Hiiumaa Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Panga muuseum) kogudest.

Kodurahadeks nimetatakse kohaliku tähtsusega väärtmärke. Sellist raha on kasutatud näiteks linna, ettevõtte või mõisa piires tehingute võimaldamiseks ja hõlbustamiseks. Koduraha võetakse sageli käibele siis, kui valitseb puudus ametlikust vahetusrahast, näiteks sõja ajal või pärast sõda.

Kodurahasid kasutasid 19. sajandi alguses peaaegu kõik Eesti linnad, suuremad vabrikud, ärid ja klubid, kuna peale sõda oli suur puudus maksevahenditest. Sel ajal (1811) olid need ka seaduslikud maksevahendid. Võimalusest koduraha välja anda haarasid kinni kõik linnavalitsused, sest selle abil sai korrastada ja tugevdada linna rahanduslikku seisu.

Tartu linnavalitsus andis 1812. aastal välja 25 kop, 50 kop ja 1 rbl väärtuses nahkrahasid. Nendest rahadest on teadaolevalt säilinud ainult 50-kopikaline ovaalsel valgel nahal.

Tartu Linnakassa, 50 kop, 1812, nahk, Ago Kõrva kogust

Tartu Linnakassa, 50 kop, 1812, nahk, Ago Kõrva kogust

Näitusel ongi eksponeeritud haruldased linnade kodurahad (Tartu 1812, Tallinn 1817, Valga 1820), erinevate linnade kaupmeeste kodurahad, nt Võru (Paul Heiseler 1860), Viljandi (H. Wahrhusen 1860; A. Boström 1859), Pärnu (C.N Frey 1861, A. Grimm 1860, R. Jakoby 1861, M. Strahlberg 1860), klubide (nt Tallinna Aadliklubi 50 kop, kaupmeeskond 1865) ja seltside (Tallinna Kanuti gild 1808, Tartu Linnakodanike Selts 1820) kodurahad.

M. Strahlberg, 30 kop, 1860, roheline papp, Tõnu Karu kogust 
M. Strahlberg, 30 kop, 1860, roheline papp, Tõnu Karu kogust

Kanuti gild, 25 kop, 1808, sinine papp, Tõnu Karu kogust

Kanuti gild, 25 kop, 1808, sinine papp, Tõnu Karu kogust

Koduraha on kasutatud ka muudel põhjustel, näiteks äriettevõttes või mõisas palga maksmiseks. Kloostri mõisas (sks Klosterhof) tasuti aastatel 1906–1914 mõisas tööl olnud inimestele kodurahadega. Need olid papitükid, mille kummalegi küljele oli kleebitud eri värvi paber. Kloostri mõisas nimetati neid rahasid arvatavasti zetteliteks (mõne raha tagaküljele on löödud sellise nimetusega tempel).

5 ees käsitsi kirjutatud 3, pruun papp, Tõnu Karu kogust

5, ees käsitsi kirjutatud 3, pruun papp, Tõnu Karu kogust

5 ees templiga löödud 3, paremal käsitsi kirjutatud 2/3, pruun papp, Ago Kõrva kogust

5, ees templiga löödud 3, paremal käsitsi kirjutatud 2/3, pruun papp, Ago Kõrva kogust

Kloostri mõisa kodurahadel on näha täiendusi: näiteks on nominaali 5 zettelit täiendatud numbriga 3, mis tõstis vääringut 35-le. Osal rahatähtedel on tindiga peale märgitud numbri järel 1/3 või 2/3, millega vastavalt vähenes trükitud nominaal. Töölisele anti vastavalt tehtud töö mahule erineva nominaaliga papitükke, mille tagaküljele löödi kuupäevaga tempel.

Näitusel on väljas ka 1830ndatel Hiiumaal laialdaselt kasutatud Hiiu-Kärdla Kalevivabriku ehk Dago-Kertelli kodurahad „klubid“ ja nende valmistamise trükiplaat.

           

(20) kop, õhuke riie, Ago Kõrva kogust

Näha saab ka Tartu linna välja antud nn liivaraha, mille ostujõuks oli üks koorem liiva ja Võisiku peeglivabriku (tuntud ka kui Rõika-Meleski klaasivabrik) koduraha. See oli ettevõte, kus toodangu turvaliseks transportimiseks võeti kasutusele Eesti esimene aurulaev (1842).

Tartu liivaraha, papp, Tõnu Karu kogust

 

 

 

 

 

 

 

Võisiku, 10 kop, roheline paber, Tõnu Karu kogust

Väljas on ka Narva Kreenholmi tööliste leivaraha (u 1895) ja selle valmistamise trükiplaat.

 

8-naelase musta leiva raha trükiplaat, vask, Narva Muuseumi kogust

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8-naelase musta leiva raha trükiplaat, vask, Narva Muuseumi kogust

Ärevatel aegadel (1918–19, 1940–41) andsid suurtööstused nagu Narva kalevivabrik, Narva linavabrik, Sindi kalevivabrik ja Port-Kunda välja kodurahasid – ka need on näitusel eksponeeritud. Lisaks saab näitusel näha ka Saaremaal kasutatud nn Nepsi rahasid (1919), mis olid 25-margased 5% võlakohustused. Nime sai raha idee autori Mihkel Nepsi järgi.

Kodurahade väljaandmine tekitas rahakäibes omajagu segadust. Juba 26. juunil 1816 keelas Eesti kubermanguvalitsus postijaamadel rahamärkide väljaandmise, 30. septembri 1822. aasta määrus lõpetas aga kodurahade käibimise kogu Eestimaal. Taas elavnes kohalike väärtmärkide trükkimine mitmel pool Eestis 19. sajandi keskpaiku, peegeldades Krimmi sõja (1853–1856) tagajärgi tsaaririigi finantsmajandusele. Ka nende kodurahade eluiga jäi lühikeseks.

Ka 1860. aastate algul ilmus mitu määrust ja korraldust kodurahade käibelt kõrvaldamise ja ümbervahetamise kohta. On ime, et hoolimata kodurahade lühikesest kasutusajast ja käibelt kõrvaldamisest on kaks sajandit tagasi tehtud paberist kodurahasid tänapäevani säilinud.

Näituse kuraator: Tõnu Karu
Näituse kujundus: OÜ Laika, Belka ja Strelka

Jaga: