Avatud 
T-R 12-17; L 11-16
TASUTA

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

Avatud on Eesti Vabaduse Risti teenetemärgi näitus

30.01.2020

Eesti Panga muuseumis on avatud Tartu rahulepingu 100. aastapäeva erinäitus „Eesti Vabaduse Risti aumärgid“. Eksponeeritakse Eesti sõjalise aumärgi täielikku kollektsiooni, mis sisaldab üheksat haruldast ordenit. Sõjaliste aumärkide kollektsioon kuulub Aleks Kivinukile.

Näitus kirjeldab Eesti riigi olukorda Vabadussõja päevil, teekonda rahulepingu sõlmimiseni ja seda, kuidas jõudis Eestisse Tartu rahulepinguga saadud kuld, mida hoiustati Eesti Pangas. Lisaks on juttu sellest, milline oli Eesti kulla saatus II maailmasõja ajal ja 1990. aastatel.

***

2. veebruaril 2020 täitub 100 aastat päevast, mil allkirjastati Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920 lõppes Vabadussõda ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping avas ukse ka Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.

Vajadus sõjalise aumärgi järele tekkis 28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõja tõttu. 1919. aasta aprillis võeti vastu „Seadus Eesti Vabaduse Risti asutamise asjus“, mille punkt 1 sätestab: „Eesti Vabaduse Rist on asutatud Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919. aastal autasu tähena andmiseks neile, kes on üles näidanud Eesti iseseisva vabariigi loomise töös silmapaistvaid ja kasulikke teenuseid nii sõjalises kui ka kodanlises tegevuses.“

Vabaduse Risti põhikiri sätestas ka, et Vabaduse Risti I liik on mõeldud autasuks sõjaliste teenete eest, II liik isikliku vapruse eest Vabadussõjas ja III liik vabadusvõitluses üles näidatud tsiviilteenete eest.

Ordeni algse kujunduse autor oli väidetavalt kunstnik Nikolai Triik, lõpliku kujunduse autor on Peet Aren. Mõlemad kunstnikud on kujundanud ka Eesti paberrahasid. Vabaduse Risti kolm liiki erinevad üksteisest risti suuruse ja värvuse ning lindi laiuse ja värvuse, aga ka risti kandmisviisi poolest. Vabaduse Risti I liigi keskplaadi põhivärv on valge, II liigi oma must ja III liigi oma sinine. Kõikide liikide 3. järgu risti välisäär on must, kuid 2. järgul on see hõbedane ja 1. järgul kuldne. I ja II liigi risti kujunduse keskplaadi aversil on Eestit sümboliseeriv täht E, mida kaitseb kõverdatud, soomusrüüs käsi sirge mõõgaga. Käsi mõõgaga moodustab tähe V, mis tähistab vabariiki. III liigi risti aversil on vaid täht E ja mõõka hoidev käsi puudub, sest see autasu antakse tsiviilteenete eest.

Ristide valmistajaid on olnud mitu ja seetõttu võivad märgid erineda üksteisest nii töötluselt kui ka mõõtmetelt. Esimesed ristid (ca 2600 tk) valmistas firma Anton Werner & Söhne Berliinis. Vabaduse Riste on valmistanud ka Eesti kullassepad Roman Tavast, Joseph Kopf ja R. Rekkor.

Esimesed seitse Vabaduse Risti annetati 1919. aasta augustis Ameerika Punase Risti ohvitseridele ja Verduni kangelaslinnale (VR I/1). Viimast korda anti ordenit välja 1925. aastal, teiste seas 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurumisel osalenud sõjaväelastele ja politseinikele. 1925. aasta 19. juuni seadusega lõpetas riigikogu Vabaduse Risti väljaandmise, lugedes omariikluse rajamisel silma paistnud isikute teened hinnatuks. Uuesti võib Vabaduse Ristiga autasustada üksnes juhul, kui Eesti ja välisvaenlase vahel puhkeb sõda.

Ordeni tähtsust rõhutab ka see, et I ja II liigi kavalerid said Vabariigi Valitsuse otsusel talukoha ja ühekordse toetusraha, kuid neile oli ette nähtud muidki soodustusi. Vabaduse Risti kavalerid olid eesõigustatud riigiteenistusse astumisel, võisid omandada riigi kulul elukutset ja ennast täiendada. Samuti kehtisid neile soodustused riiklikus ühistranspordis. Vabaduse Risti kavalerid ja nende pojad said eelisõigusi sõjakooli astumisel. Lisaks kasutati kavaleride nime järel lühendit VR koos isikule antud risti liigi ja järgu numbriga. Vabaduse Risti sümboolikat (täht E ja seda kaitsev käsi mõõgaga) peeti sõdurivapruse võrdkujuks. Seda kandsid oma mundril ka Eesti sõdurid, kes võitlesid II maailmasõjas Soome ja Saksa vägedes.

Kokku annetati 3225 Vabaduse Risti. Tuntuimad Vabaduse Risti kavalerid on Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (VR I/1 ja III/1), kindralleitnant Johan Laidoner (VR I/1 ja III/1), Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov (VR I/2, II/2 ja II/3) ning Soome vabatahtlike Põhja Poegade rügemendi eestlasest ülem Hans Kalm (VR I/1 ja II/3). Samuti on Vabaduse Ristiga autasustatud Prantsuse kangelaslinna Verduni (VR I/1), Briti kuningat Tema Majesteet Georg V (VR I/1), Rootsi kuningat Tema Majesteet Gustav V (VR I/1), Itaalia peaministrit Benito Mussolinit (VR III/1) ja veel paljusid riigijuhte.

Eesti Panga juhtkonnast on Vabadussõjaga seotud olnud ja Vabaduse Risti pälvinud

  • Jüri Jaakson, Eesti Panga president 1926.–1940. aastal (III liigi 1. järk)
  • Georg Vestel, Eesti Panga direktor 1920. aastal (I liigi 2. järk)
  • Juhan Kukk, Eesti Panga direktor 1924.–1926. aastal (III liigi 1. järk)
  • Felix Tannebaum, Eesti Panga direktor 1928.–1932. aastal (II liigi 3. järk)

Näituse tekstid on koostatud Mart Laari ja Aleks Kivinuki tekstide põhjal. Näitus jääb avatuks 20. juunini.

 

Jaga: