Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

1992–1995: rahareform ja taasiseseisvumise algusaastad

1992. aasta rahareformile eelnev ja järgnev aeg oli keeruline nii Eesti majandusele kui ka finantssüsteemile. Keskpanga välisvaluutareservide suurus oli kõigest ligikaudu 2,5 miljardit krooni, millest kohustustevaba reserv moodustas umbes 590 miljonit krooni. Keskmine kuupalk ulatus vaid veidi üle tuhande krooni ning inflatsioon kasvas 1992. aastal 1077%ni. Sellises olukorras oli vaja korrastada pangandusmaastikku ja luua turumajanduse tingimustes toimiv õigusraamistik.

Esimestel rahareformijärgsetel aastatel oli Eesti pangajärelevalve jaoks suur probleem väljakujunemata õiguskeskkond. 1994. aasta lõpuni polnud Eestil praegusaja nõuetele vastavat raamatupidamisseadust ega äriseadustikku. Üldise õiguskeskkonna arenematus piiras oluliselt pangajärelevalve seaduslikke võimalusi nõuda pankadelt tänapäevase riskikäsitluse kohast tegutsemist. 1995. aasta jaanuaris jõustus esimene tänapäevane krediidiasutuste seadus.


Rahavahetus Tallinna Reaalkoolis 20. juunil 1992. Allikas: Erik Prozes

20. juuni 1992
Eestis toimub endiste rublatsooni riikide esimene ja kõige radikaalsem rahareform. See kuupäev tähendab Eestile majandusliku iseseisvuse tegelikku taastamist. Eesti kroon tunnistatakse ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ja Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa margasse määratakse 1 mark = 8 krooni.

Alates rahareformist rakendub Eestis valuutakomitee rangetel reeglitel põhinev rahasüsteem, mida kasutatakse edukalt kuni Eesti saamiseni euroala liikmeks 2011. aasta alguses.

1. aprill – 1. oktoober 1992
Arvutisidet kasutavad pangad lülitatakse järk-järgult ühtsesse sidevõrku. Arvelduste kiirendamiseks kehtestatakse nõue, et riigisisesed arveldused peavad saama tehtud 48 tunni jooksul. Võrdluseks: 1990. aastatel, rahareformieelsel ajal toodi maksedokumendid Eesti Panka paberil, seejärel kanti andmed perfokaardile või -lindile ja sisestati arvutisse. Kontoväljavõtted toimetati pankadele järgmisel päeval. Kaugemate filiaalide arveldusteks kulus päevi.

September 1992
Eesti Pank avaldab taasiseseisvusaja esimese riigi maksebilansi 1992. aasta esimese poole kohta.

Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.

Oktoober 1992
Käivitatakse Eesti Panga netoarveldussüsteem EPNAS, kus kogu makseinfo edastatakse modemi kaudu.

21. detsember 1992
Eesti Panga nõukogu esimeheks nimetatakse Uno Mereste.


Uno Mereste. Allikas: Eesti Panga muuseum

Jaanuar 1993
Eesti Pank käivitab lühiajalise rahaturu projekti, mis tähendab, et pangad saavad turul teistele pankadele pakkuda vaba raha ning küsida teistelt pankadelt lühiajalist laenu.

Pankadevahelise usalduse suurendamiseks alustab Eesti Pank 100 000kroonise nominaalväärtusega laenusertifikaatide käibelelaskmist. Sertifikaadid aitavad kaasa pankadevahelise rahaturu arengule ja vastastikuse usalduse tekkele.

1993
Eesti Vabariigi pangatähti käsitlevat infot hakatakse saatma välisriikide pankadele.

1. jaanuar 1993
Kehtestatakse Eesti pankade uus aruandluskord, mis vahetab välja senise NSV Liidu Riigipanga aruandlusvormistiku.

11. mai 1993
Kehtestatakse varasemast karmimad nõuded pankade aktsiakapitali miinimumsuurusele.

18. juuni 1993
Jõustub Eesti Panga seadus.

1. juuli 1993
Seniste NSV Liidu Riigipanga majandusnormatiivide asemel kehtestatakse Eesti Panga määrusega rangemad reeglid.

Oktoober 1993
Tallinnas hakkab tööle esimene sularahaautomaat.

Märts 1994
Riigikogu tühistab välisvaluutaseaduse. Sellega kaotatakse välisvaluutatehingutelt viimased formaalsed piirangud ja ka eraisikutest residentidel lubatakse välisvaluutakontot avada. 1994. aasta suvel ühineb Eesti välisvaluutapiirangute mitterakendamise kohustusega. Eesti on üks esimesi Ida- ja Kesk-Euroopa üleminekumaid, kes kõrvaldab takistused kapitali vabalt liikumiselt.

4. aprill 1994
Eesti Pank alustab Eesti krooni ja Saksa marga kuni seitsmeaastase tähtajaga vahetus- ja tähtajalepingute müümist. See tähendab, et pangad saavad seitsmeks aastaks osta kindla koguse fikseeritud kursiga kroone või markasid, mille Eesti Pank sama kursiga tagasi ostab. Eesmärk on vähendada krooni võimaliku devalveerimisega seotud spekulatsioone. Tehingute sõlmimine lõpetatakse 1995. aasta märtsis, kui vajadus seda laadi vahendite järele kaob.

September 1994
Eesti Panga nõukogu otsusega kehtestatakse pankadele omavahendite miinimumsuuruste saavutamise tähtajad: 1. jaanuar 1996 – 50 miljonit krooni; 1. jaanuar 1997 – 60 miljonit krooni; 1. jaanuar 1998 – 75 miljonit krooni. Sellega soovitakse tugevdada pankade kapitalibaasi ja võimaldada neil finantsvahendaja rolli paremini täita.

Detsember 1994
Riigikogu võtab vastu krediidiasutuste seaduse, mis jõustub 1995. aasta jaanuaris.

Jaga: