Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

1989–1992: taasasutamisest rahareformini

26. september 1987
Ajalehes Edasi ilmub nelja mehe – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma – artikkel pealkirjaga „Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele”. Muu hulgas annab see tõuke Eesti Panga taasasutamiseks ja oma raha uuesti kasutuselevõtuks.

28. detsember 1989
1989. aasta detsembris asutatakse veel nõukogude korra ajal vastu võetud ENSV pangaseaduse alusel Eesti Pank. Eesti Panga esimene president Rein Otsason nimetatakse ametisse juba seaduse vastuvõtmise päeval. ENSV pangaseaduse alusel tegutseb keskpank kuni juunini 1993 ja kommertspangad kuni jaanuarini 1995. Pangad järgivad NSV Liidu Riigipanga kehtestatud normatiive ja kontoplaani.

Rein Otsason
Rein Otsason. Allikas: Eesti Panga muuseum

1. jaanuar 1990
Eesti Pank alustab pärast viiekümneaastast vaheaega taas tööd. Olukord on keeruline, sest Eesti omariiklus ei ole veel taastatud ning Eestis tegutseb peale Eesti Panga veel teinegi keskpank. Esialgset ideed – minna oma rahale üle juba sama, 1990. aasta lõpuks – ei õnnestu ellu viia.

22. jaanuar 1990
Ülemnõukogu presiidium kinnitab ametisse Eesti Panga esimese (viieliikmelise) nõukogu. Tollane nõukogu täidab ülesandeid, mis tänapäeval kuuluvad keskpanga juhatuse pädevusse. Taasasutatud Eesti Panga ülesannete ring ei ole algaegadel päris selge. Nõukogu otsusega antakse riigi- ja eraettevõtetele laene, mille tähtaegu tuleb sügava majanduskriisi tõttu hiljem pikendada, osa lootusetuid võlgu läheb isegi mahakandmisele.

28. juuni 1990
Toimub Eesti Panga esimene valuutaoksjon. Müüjaid ja ostjaid on kolm. USA dollarid leiavad ostjad hinnaga 27 rubla. Kuna Nõukogude Liidu ametlik dollarikurss on sel ajal ikka veel 62 kopikat dollari eest, ilmneb oksjonil 43,5kordne hinnaerinevus. Moskva reaktsioon oksjoni tulemustele on valuline. Eesti Panga oksjonid kujunevad sellest hoolimata kogu kunagises Nõukogude Liidus tunnustatud valuutavahetuskohaks, kus osalejate arv võib ulatuda 120–140ni. Valuutaoksjoneid korraldab Eesti Pank kuni 1991. aasta augustini. Saadud kogemus kulub hiljem ära rahareformi ettevalmistamisel ja elluviimisel.

Suvi 1990
Eesti Vabariigi ülemnõukogu (parlament) annab valitsusele ja Eesti Pangale ülesande esitada rahareformi kontseptsioon ja tegevuskava. Nii valitsus kui ka Eesti Pank leiavad, et parlament ja valitsus ei ole rahareformi üksikasjaliku plaani ettevalmistamiseks kõige sobivamad institutsioonid. Seetõttu lisatakse valitsuse kontseptsioonile ettepanek moodustada ulatuslike volitustega rahareformi komitee.

27. märts 1991
Eesti Vabariigi ülemnõukogu otsustab moodustada rahareformi komitee koosseisus peaminister Edgar Savisaar, Eesti Panga president Rein Otsason ja sõltumatu teadlasest liige, kelleks esialgu on Siim Kallas, hiljem Rudolf Jalakas. Komiteele antakse kõik volitused rahareformi korraldamiseks. Volitused kehtivad 29. juunini 1995 ja komiteel on kohustus anda oma tegevusest parlamendile aru.

20. august 1991
Taastatakse Eesti riiklik iseseisvus. Eesti Pangas alustatakse töid kõigi rahareformi kontseptuaalsete, strateegiliste, taktikaliste ja tehniliste küsimuste lahendamiseks, et korraldada reform 1992. aasta esimeses pooles.

1. oktoober 1991
Eesti Panga presidendi ametisse astub Siim Kallas.

Siim Kallas
Siim Kallas. Allikas: Eesti Panga muuseum

Oktoober 1991
Eesti Panga president Siim Kallas saab Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimehelt Arnold Rüütlilt volitused esindada Eestit läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ja riikidega, kelle pankadesse on Eesti Panga kuld krooni kattevarana hoiustatud.

Detsember 1991

Eesti Vabariigi ülemnõukogu tunnistab Eesti Panga 1919. aastal asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks. Algavad läbirääkimised Londoni, Stockholmi ja Baseliga, et saada tagasi Eesti kuld ja toetada seeläbi rahareformi ettevalmistust.

Jaanuar 1992
Suurbritannia valitsus tagastab esimesena 1967. aastal Nõukogude Liidule üle antud Eesti kulla: otsus tehakse 1992. aasta jaanuaris, tagastus vormistatakse sama aasta kevadel. Kuna läbirääkimised Rootsi ja Šveitsiga kulla tagasisaamiseks võtavad aega, aga rahareformi elluviimist ei ole otstarbekas kaugemale edasi lükata, tekib vajadus moodustada kattevara ajutine reserv. Tollase Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli juures toimunud nõupidamisel tehakse ettepanek moodustada selleks riikliku metsafondi reservlankide arvel Eesti Vabariigi valuutareserv. Ülemnõukogu kinnitab kroonimetsana tuntuks saanud reservi moodustamise 23. jaanuari 1992. aasta otsusega. Reservi kuulub 150 miljoni USA dollari väärtuses lanke. Kroonimetsal põhinevat reservi ei ole siiski vaja kasutada ja selle tähtsus piirdub emotsionaalse tausta loomisega. Juunis 1997 tunnistab Riigikogu kehtetuks ülemnõukogu 1992. aasta otsuse, mille kohaselt eraldati osa riiklikust metsafondist Eesti Pangale valuutareserviks.

25. mai 1992
Eesti astub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeks, taotlus selleks esitati juba 9. septembril 1991, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist. IMFil on tähtis osa 1992. aasta Eesti rahareformi ideoloogia kujundamisel.


Eesti Panga president Siim Kallas (keskel) dokumendile alla kirjutamas.
Allikas: Vambola Salupuu

Juuni 1992
1992. aasta juunis taastatakse Eesti Panga asutajaliikme õigused ja kohustused Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas Šveitsis, ühtlasi annab see jaanuaris 1993 Eesti Pangale juurdepääsu New Yorgis asuvale kulladeposiidile. Rootsi tagastab Eestile kulla 1. juulil 1992.

9. juuni 1992
Eesti Panga nõukogu otsusega tehakse nõukogu liikmetele Siim Kallasele ja Ülo Uluotsale ülesandeks esitada Eesti Vabariigi ülemnõukogule ettepanek nimetada Ardo Hansson ja Raimund Hagelberg Eesti Vabariigi rahareformi komitee sõltumatu teadlasest liikme Rudolf Jalaka asendajateks, juhul kui viimane ei saa oma kohustusi täita.

17. juuni 1992
Eesti Panga nõukogu otsustab kehtestada pankade kohustusliku reservi määraks 15%.

18. juuni 1992
Eesti Panga nõukogu kinnitab Eesti Panga ja volitatud pankade vaheliste välisvaluutatehingute juhendi, välisvaluuta sisse- ja väljaveo uued eeskirjad ning mitmed muud välisvaluutatehinguid käsitlevad dokumendid.

Jaga: