Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

Varahaldus

KESKPANGA VARAD TOETAVAD EURO USALDUSVÄÄRSUST

Keskpangal on varasid ja sääste vaja selleks, et olla rahapoliitika tegemisel sõltumatu ja hoida usaldust väljaantud valuuta (euro) väärtuse vastu.

Eesti Pank, nagu ka teised euroala keskpangad, peab rahapoliitilisi otsuseid tehes olema sõltumatu. Rahapoliitika tähendab euroala keskpankade jaoks ühist ülesannet hoida euroala inflatsioon mõõdukana ehk tagada hinnastabiilsus. Miks on hinnastabiilsus keskpanga, aga mitte valitsuse ülesanne? Eri riikide ajalooline kogemus on näidanud, et mõnikord võib valitsustel tekkida poliitiline huvi kiirendada inflatsiooni, sest see võimaldab suurendada lühikese aja vältel majanduskasvu või võlgadest välja kasvada. Seetõttu peavad keskpangad olema valitsustest sõltumatud. Sõltumatuse annab keskpangale omaenda rahakott ehk keskpangale kuuluvad varad, mille investeerimisel saadud tuludest saab keskpank oma tegevust rahastada.

Keskpanga sõltumatus ja varad on vajalikud ka selleks, et püsiks usaldus keskpanga väljaantud raha vastu. Euroala keskpangad annavad inimestele ja ettevõtetele kindlustunde – teadmise, et iga keskpanga välja antud euro kohta on olemas tagatisvara. Rahal on seega väärtus, ta ei ole tühipaljas paber.

Keskpanga varad on usalduse tagamisel olulised veel seetõttu, et rahapoliitikat ellu viies (nt pankadele tagatise vastu laene andes, euroala keskpankadega ühiseid võlakirjaoste tehes) võivad keskpangad raha kaotada. Kuigi keskpangad kontrollivad oma tehinguid põhjalikult, võib mõnikord siiski juhtuda, et laenu võtnud kommertspank satub raskustesse ja laenutagatise väärtus langeb sedavõrd, et keskpank ei saa laenu täies ulatuses tagasi.

Kokkuvõtvalt vajab keskpank varasid ja sääste kolmel põhjusel:

  • olla rahapoliitika tegemisel sõltumatu;
  • tagada usaldus väljaantud valuuta (euro) väärtuse vastu;
  • katta kahjusid, mis võivad tekkida rahapoliitika elluviimisel.

EESTI PANK INVESTEERIB VARASID TURVALISELT

Investeerimisel pole keskpanga eesmärk saada võimalikult suurt tulu, vaid see, et varad säiliksid kindlalt ja neid saaks vajaduse korral kiiresti kasutada. Seega peab investeerimine tagama stabiilse mõõduka tulu. Eesti Panga varasid investeerib finantsturgude osakond, kus ka mõõdetakse ja juhitakse kõiki sellega seonduvaid riske.

2014. aasta lõpu seisuga oli Eesti Panga investeerimisportfelli suurus 521 miljonit eurot.

Kõige suurema osa varadest investeerib Eesti Pank arenenud riikide võlakirjadesse, sest erinevate varaliikide võrdlus näitab, et see on üsna stabiilset tulu tootev väikese riskiga varaklass. Väike osa portfellist (kuni 10%) investeeritakse ka aktsiatesse, täpsemalt börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse (ETFd). Aktsiainvesteeringud aitavad võlakirjadepõhise portfelli riski hajutada, sest võlakirjade ja aktsiate hindade muutumine ei ole omavahel tugevalt seotud või nad muutuvad pigem vastassuunas. Lisaks on sel viisil võimalik teenida mõnevõrra rohkem tulu.

Investeerimisportfellis on Eesti Pangal kulda umbes 1% portfelli väärtusest (8250 Troy untsi ehk 256,6 kg) ja sedagi hoiab keskpank peamiselt ajaloo huvides. Kuld kui investeerimisvara ei sobi Eesti Pangale, sest selle varaklassi hinnatsüklid võivad kesta mitukümmend aastat. See tähendaks, et keskpank ei pruugi 20–30 aasta jooksul sellelt varalt midagi teenida.

Eesti Pank avaldab ülevaate varahaldusest oma aastaaruandes ja kord kvartalis bilansiaruandes Eesti Panga veebilehel.


Eesti Panga investeerimisvara seisuga 31.12.2014

EESTI PANK ANNAB OSA KASUMIST RIIGIEELARVESSE

Eesti Panga kasumit jaotab keskpanga nõukogu, kes on kasumijaotuse otsuse tegemisel sõltumatu. Alates Eesti riigi taasiseseisvumisest on keskpank eraldanud üldjuhul veerandi oma kasumist riigieelarvesse. 2013. aastal oli see 5,9 miljonit eurot (23,5 miljonist eurost). Alates 1992. aastast on Eesti Pank andnud riigieelarvesse 128 miljonit eurot.

EESTI PANGA VARAD PÄRINEVAD MÖÖDUNUD SAJANDI ALGUSEST

Enne 1928. aasta panga- ja rahareformi võttis Eesti valitsus Rahvasteliidu soovitusel välislaenu (reformilaenu), millest enamik anti üle Eesti Pangale. Sellega pandi alus krooni kattevarale. Reformilaenuga saadud valuutavaru hakkas Eesti Pank kasvatama. Suurem osa vahetati tolle aja kõige kindlama tagatise ehk kulla vastu. Kuld hoiustati välispankades.

1939. aastaks olid emiteeritud pangatähed enam kui 100% kulla- ja välisrahareservidega tagatud. Riigi majandusareng katkes, kui Nõukogude Liit annekteeris Eesti 1940. aasta juunis. Eesti keskpanka kohustati loovutama kõik Rootsis, Suurbritannias ja USAs asunud kullavarud. Nende väärtus oli sel ajal ligi 41 miljonit Eesti krooni. Tegelikult õnnestus Moskval kätte saada üksnes Rootsi Riigipangas olnud kuld väärtusega 10 miljonit krooni. Kuigi Eesti Pank likvideeriti 10. oktoobril 1940, säilis osa panga varadest välispankades ka okupatsiooniaastail.

Selleks, et oma raha taasiseseisvumise järel uuesti käibele võtta ja rahareformiks vajalik kattevara kokku saada, hakkas Eesti Pank 1991. aasta lõpus tagasi taotlema välismaale hoiustatud kulda. Inglise Pank avas Eesti kullahoiuse juba 1992. aasta märtsis, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) sama aasta juulis. Samal ajal tasus ka Rootsi keskpank sinna enne sõda deponeeritud kulla eest. Eesti kullahoius USA Föderaalreservi New Yorgi pangas avati jaanuaris 1993. Aastatel 1992 ja 1993 vahetas Eesti Pank suurema osa kullast arenenud riikide võlakirjade kui likviidsemate, tulusamate ja väiksema hinnamuutlikkusega investeeringute vastu. Selle käigus müüs Eesti Pank 11,1 tonni kulda. Alles jäi 256,6 kg kulda, mida hoitakse USA Föderaalreservi New Yorgi pangas.

HUVITAVAT LUGEMIST

Raha on ilmselt üks enim tähelepanu äratavaid sõnu ja raha pärast on toimunud nii mõnigi ajalooline sündmus. Seetõttu pole imestada, et seal, kus on palju raha, on ka rohkem uudishimu ja kuulujutte. Siinkohal püüame faktidega vastata mõnele meie kõrvu ulatunud linnalegendile, väärarusaamale või küsimusi tekitanud teemale.

Kas tead …

… et euro kasutuselevõtul ei jäänud krooni kattevara üle?
1992. aasta rahareformiga rakendus Eestis valuutakomitee rangetel reeglitel põhinev rahasüsteem, mille kohaselt pidid fikseeritud kursi tagamiseks kõik Eesti Panga kroonikohustused olema täielikult kaetud vabalt vahetatavate välisvaradega. Võimalike kahjude ja riskide katmiseks ning valuutakomitee usaldusväärsuse suurendamiseks oli kroon üle tagatud ehk keskpangal oli varasid rohkem kui valuutat ringluses.

Alates 1. jaanuarist 2011 muutus senine krooni kattevara euro kattevaraks ja teisenesid mõned põhimõtted, lisaks on raamatupidamise seisukohalt jagunenud raha teistmoodi (välisvarad võivad katta vaid osa keskpanga kohustustest ja osa rahast võib olla väljastatud pankadele rahapoliitiliste laenudena). Seega, kui Eesti kroone emiteeriti üksnes välisvaluuta vastu, siis euroalal kasutatakse selleks ka eurovarasid. See tähendab, et krooni ajaga võrreldes on Eesti Panga välisvarade suurus vähenenud, kuid panga varade maht üldiselt on jäänud samaks, sest ringluses oleva raha kogus pole muutunud.

... kui suur on Eesti Panga kullareserv?
Eesti Pangal on kulda 8250,171 Troy untsi ehk 256,6 kg (seisuga 31. detsember 2010). Kulla rahaline väärtus on näha bilansiaruandes Eesti Panga veebilehel. Väärismetallidest kuulub Eesti Panga vara hulka ainult kuld, hõbedareserv puudub.

… miks on kulla osa reservides väga väike?
Kullavaru osatähtsust valuutareservis on viimase paarikümne aasta jooksul vähendanud enamik maailma keskpanku. Kuigi kulla hind on pikema aja jooksul tõusnud, on hinnatase siiski võrdlemisi palju kõikunud. Kuld ei teeni intresse, selle turvaline ladustamine on kulukas ning kauplemine kullaga raske. Sellest hoolimata ei ole keskpangad kullareservist täiesti loobunud. Kuigi tavaarusaama kohaselt peetakse kulda ülimaks varaks, aitab kuld tegelikult ka investeeringuid mitmekesistada. Üldjuhul investeerivad keskpangad suurema osa reservist siiski kergemini sularahaks vahetatavatesse, tulusamatesse ja väiksema hinnamuutlikkusega varadesse, peamiselt väärtpaberitesse.

... et mets ei kuulu Eesti Panga reservide hulka?
Mõnikord arvatakse ekslikult, et mets kuulub Eesti Panga varade hulka. Kui Eesti Pank hakkas 1991. aasta rahareformi ette valmistades kullahoiuseid tagasi taotlema, läks hoiuste avamine üsna visalt. Rahareformi ei olnud aga ei poliitilistel ega majanduslikel kaalutlustel tark edasi lükata. Kuna läbirääkimised ei olnud veel tulemusi andnud, pani Eesti Pank ette moodustada ajutise lahendusena 150 miljoni USA dollari suurune tinglik valuutareserv riikliku metsafondi arvel. Ülemnõukogu kiitis ettepaneku heaks. Mets oli Eesti Panga jaoks varana arvel kuni 1997. aastani. Tegelikkuses ei läinud seda kattevara kunagi vaja. Reserv jäi vaid võimaluseks. Eesti krooni kattevara moodustus tagastatud kullast ja välisrahast. Paraku on visa kaduma müüt, nagu oleks Eesti oma raha peamine tagatis olnud mets.

... mis vahe on Eesti Panga ja valitsuse reservil?
Eesti Panga reserv ja valitsuse riigieelarve reserv ei ole omavahel seotud. Erinevusi näitab järgmine tabel.

 

Keskpanga reserv

Valitsuse reserv

Eesmärk

Tagada rahasüsteemi stabiilsus

Katta riigi varalisi kohustusi

Kasutamine

Kasutatakse vajaduse korral valuutainterventsioonideks, st koduvaluuta ostuks või müügiks, et mõjutada vahetuskurssi

Kasutatakse eelarveaasta jooksul, et rahastada riigieelarve tulude laekumist ületavaid kulusid ning täita riigi võetud kohustusi

Vahendite kasutuselevõtt

Otsustab keskpank

Otsustab valitsus või valitsuse volitusel rahandusminister

Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest ega riik Eesti Panga varaliste kohustuste eest. Küll aga suunab Eesti Pank osa reservi haldamisest saadud tulust Eesti riigieelarvesse.

Jaga: