Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

Keskpanga ülesannetest

Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid kujunesid välja eelkõige vajadusest reguleerida ja korrastada riigis raharinglust (sula- ja arveraha emissiooni) ning pankadevahelisi laenusuhteid. Eesti Panga kui traditsioonilise keskpanga esmane ülesanne on hoida hinnatase stabiilsena. Samuti täidab ta teisi keskpanga põhiülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.

KESKPANGA OTSUSTE SÕLTUMATUS EELDAB VARALIST SÕLTUMATUST

Oma ülesannete täitmiseks peab keskpank olema valitsusest sõltumatu, sest valitsusel võib tekkida kiusatus oma kulutuste katteks raha juurde trükkida. See aga hoogustaks hinnatõusu ehk inflatsiooni, mille ohjes hoidmine on keskpanga peamine ülesanne.

Samas saab rahapoliitika olla päevapoliitikast sõltumatu vaid siis, kui keskpank pole valitsuse pank ega rahakott. Keskpanga sõltumatus ei saa olla absoluutne, vaid seaduses peavad olema sätestatud panga eesmärgid, millest sõltuvad tema tegevuse raamistik ja vastutus. Eestis reguleerib keskpanga tegevust Eesti Panga seadus ja oma tegevusest annab keskpank aru Riigikogule.

KESKPANGA ESMANE ÜLESANNE ON SÄILITADA RAHA OSTUJÕUD EHK HINNASTABIILSUS

Keskpanga ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus. Hinnastabiilsus tähendab, et inflatsioon on ennustatav ja väike. Eesti Panga (samuti ülejäänud 18 euroala riigi keskpanga) jaoks tähendab see euro ostujõu säilitamist. See on vajalik selleks, et 334 miljonit euroala elanikku ja ettevõtted saaksid oma igapäevaseid majandusotsuseid langetada mõistlikult ja olla euro edaspidises väärtuses suhteliselt kindlad.

Rahapoliitika ei pea mõjutama suhtelisi hindu ehk näiteks seda, kui palju muutub toidu hind. Kui toidu hind tõuseb, aga muud tarbekaubad odavnevad ning kokkuvõttes on keskmine hinnatõus väike, siis keskpangal ei tarvitse intresse suurendada.

Loe lähemalt: Hinnastabiilsus ja rahapoliitika

HINNASTABIILSUSE EELDUS ON HÄSTI TOIMIV PANGANDUS

Eesti Pank saab täita oma peamist ülesannet – tagada hinnastabiilsus – vaid siis, kui riigi pangandus toimib tõrgeteta. See aitab ühtlasi säilitada elanike ja ettevõtete usaldust keskpanga ja kommertspankade vastu. Selline usaldus on aga rahapoliitika eduka elluviimise eeldus. Oma tegevusega toetab keskpank panganduse ladusat toimimist ja usaldusväärsuse tagamist, hoides kogu süsteemi hõlmavaid riske võimalikult väiksena ja suurendades süsteemi tõhusust. Panganduse kui terviku toimimine peab olema võimalikult läbipaistev ja arusaadav.

TURVALISED JA KIIRED ARVELDUSED PANKADE VAHEL ON FINANTSSTABIILSUSE NURGAKIVIKS

Arveldussüsteemide toimimine on finantsstabiilsuse seisukohalt väga tähtis. Eesti Panga ülesanne on tagada, et maksed liiguksid ühest pangast teise kiirelt ja turvaliselt. Seega vastutab Eesti Pank sujuva pankadevahelise kontoraha ringluse eest. Ühtlasi tähendab see kohustust ajakohastada Eesti maksekeskkonda, et see oleks paindlik ja töökindel.

Loe lähemalt: Maksekeskkond

KESKPANGAL ON AINUÕIGUS LASTA SULARAHA RINGLUSSE

Peale kontoraha ringluse tagab keskpank ka sujuva sularaharingluse. Selleks varustab Eesti Pank kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste kukrutesse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.

Loe lähemalt: Sularaha

KESKPANK HOIAB OMA RESERVIDEGA RAHA VÄÄRTUST JA MAJANDAB ENNAST ISE 

Selleks, et inimesed raha usaldaks, on vaja tagada raha väärtus ja stabiilsus. Seda ülesannet täidavad keskpankade reservid. Peale raha stabiilsuse tagamise on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel.

Eesti Pank lähtub varade investeerimisel konservatiivsetest põhimõtetest, pidades eelkõige silmas varade säilivust ja piisavat likviidsust (võlakirjade jm finantsinstrumentide vahetamine rahaks lühikese aja jooksul seejuures turuhindu mõjutamata), kuid ka tootlust.

Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse niiviisi keskpankade sõltumatus riigi eelarvest. Keskpanga sõltumatust peetakse maailmas tähtsaks, sest see aitab pikemas vaates tagada stabiilsema majanduspoliitika riigis, kus poliitilised otsused ei mõjuta otseselt rahapoliitilisi otsuseid. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse.

Loe lähemalt: Varahaldus

EESTI PANK KASUTAB STATISTIKAT MAJANDUSANALÜÜSIDE KOOSTAMISEKS

Eesti Pank kogub statistikat, et analüüsida Eesti majanduse käekäiku ja tehtud majandusotsuste mõju. Majandusanalüüsid võimaldavad hinnata Eesti riigi majanduse tervist. Nii nagu igal perekonnal ja ettevõttel, samuti valitsusel tuleb oma sissetulekuid ja väljaminekuid jälgida, on vaja jälgida ka seda, millised on riigi kui terviku (valitsus, eraisikud, ettevõtted) sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on info nii majandustehingute (ostud-müügid)  kui ka investeeringute kohta, mille üle peab arvestust Eesti Pank. 

Lisaks kogub keskpank põhjalikku statistikat finantssektori kohta, et hinnata selle stabiilsust ja riske ning teha rahapoliitilisi analüüse.

Loe lähemalt: Statistika: numbrilised faktid majanduse kohta

KESKPANK NÕUSTAB VALITSUST MAJANDUSPOLIITILISTES KÜSIMUSTES

Eesti Pank toetab Eesti majanduse arengut ka selle kaudu, et nõustab valitsust majandusküsimustes. Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu on ta majanduspoliitilistes küsimustes valitsusele parim nõuandja. Ent pikas perspektiivis avaldab valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

Kuna Eesti kuulub euroala riikide hulka, on ka Eesti Pangal kohustus toetada euroala majanduse käekäiku. Seejuures on tähtis teha koostööd teiste keskpankade ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Komisjon). Tihe ja usalduslik riigisisene ja rahvusvaheline koostöö võimaldab tagada, et Eesti kui väikeriigi huvid oleksid väljaspool Eestit ühiselt esindatud ja riigi majandustegevus oleks võimalikult ühtne.

Jaga: