Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

Estonia pst 11 – endise Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone

Maja valmis 1904. aastal esimese tänapäevase spetsiaalse pangahoonena Tallinnas. Projekti autor on Riia arhitekt August Reinberg.

Hoone väliskujunduses annavad tooni kvaliteetne punane tellis, sepisvõred akendel ja stiilselt viimistletud välisuksed.

Maja silmapaistvaim osa on lõvikujulise tuulelipuga nurgatorn, mille portaali kohal paikneb Eestimaa kubermangu sümboliga vapikilp. Lisaks ehivad torni välisseina Tallinna, Rakvere, Paldiski, Paide, Haapsalu ja Harjumaa mosaiikvapid. Tornil on taastatud kogu hoonet katnud mustast kiltkivist katus. Torni kõrval paikneb panga kunagine peasissekäik.

1926. aastast tegutses hoones Eesti Maapank, pärast sõda kuni taasiseseisvumiseni asusid seal aga üleliiduliste pankade harukontorid.

20. septembril 1944 (pärast sakslaste taandumist ja enne Vene vägede tungimist Tallinna) moodustati majas Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Tiefiga, et taastada 1940. aastal kaotatud iseseisvus. Ent Eesti okupeeriti taas, suurem osa Tiefi valitsuse liikmeist ei pääsenud Läände ja uued vallutajad arreteerisid nad peagi.

Eesti Pank sai hoone täielikult enda valdusse 1998. aastal. Hoone esimesel korrusel (sissepääs torntrepikojaga uksest) asub Eesti Panga muuseum.

Aadlisaali liigendavad tehismarmoriga kaetud sambad ja ornamenditud kapiteelid. Lage kaunistavad loorberioksad, pärjad, kullatud vanikud ja rosetid. Uksed ja seinte puitpaneelid on valdavalt mahagonist, tööruumide uste kohal paiknevad juugendstiilis kirjad.

Väikese vahekoridori lõpus avaneb uks tunduvalt tagasihoidlikuma sisekujundusega pangasaali, mida kasutati Aadlipanga ajal talumeeste teenindamiseks. Saali pääses eraldi sissekäigu kaudu praeguse Sakala tänava poolt.

Keldrikorrusel paiknesid toona mõned teenijate elutoad, veinikelder, lao- ja muud abiruumid ning panga varakamber.

Varakamber koosnes keldris mitmel tasapinnal paiknevatest ruumidest, kuhu viis Aadlisaalist massiivne rauduks. Tänapäeval annavad varakambri olemasolust tunnistust tulekindlad rahakapid.

Paksud metallist seinaluugid kõige madalamale jäävas ümmarguses keldriruumis viitavad sellele, et sealtkaudu võidi panga algusaegadel raha tänavalt keldrisse toimetada. Toonase tänava tasapind oli aga ilmselt tunduvalt madalam kui praegu.

Nurgatorni trepikoda on hoone üks uhkemaid osi, mille interjööri võib pidada tolle ajastu eripärase stiili näiteks. Seintele maalitud rikkalikud kaunistused ja Tallinna vapikilbid restaureeriti aastail 1992 ja 1993. Laes ripub algupärane kroonlühter. Pilku püüab kolm suurt ja neli väiksemat vitraažakent, mis on valminud 1904. aastal Riia meistri Ernst Tode töökojas. Need on säilinud algsel kujul üle saja aasta, sh jäänud terveks ka 9. märtsil 1944 korraldatud pommitamises. See viitab töö suurepärasele kvaliteedile. Trepikoja kivipõrandast leiab hoone valmimise aasta 1904, mida ümbritsevad päikesekiired. Sissekäigu kohal valvab ruumi skulptor August Volzi valmistatud kivist draakon.

Hoone teisel korrusel paiknes kaks korterit. Panga presidendi Julius von Hagemeisteri perekonna eluruumid jäid hoone põhjaossa, kus oli suur esinduslik hall, mida praegu kutsutakse Inglisaaliks, ja söögisaal ehk praegune Monetaarium. Panga juhatuse sekretäri Ferdinand von Mohrenschildti korter oli väiksem ja asus hoone lõunaosas.

Aadlipanga presidendi perekonna endise söögisaali, praeguse Monetaariumi sisekujundus – kamin, radiaatorid, seinapaneelid, tahveldatud lagi ja suur kroonlühter – on algupärane.

Jaga: