Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

2004–2011: valmistumine eurole üleminekuks

28. juuni 2004
Eesti alustab vahetuskursimehhanismis ERM2 toimimist, mis on üks euroalaga ühinemise eeldusi.

ERM2 (Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismi) eesmärk on tagada Euroopa Valuutasüsteemi õnnestumine ja vähendada osalevate vääringute kõikumist euro suhtes. Iga liituv riik peab ERM2 liige olema vähemalt kaks aastat.

7. juuni 2005. Eesti Panga presidendiks saab Andres Lipstok.


Andres Lipstok. Allikas: Eesti Pank

2005
Aasta kõige olulisem pangandusmäärustiku muudatus on eluasemelaenude riskikaalu tõstmine 50%lt 100%le. See muudatus tähendab, et eluasemelaenude väljastamisel peab pank kasutama rohkem oma kapitali ja vähem hoiuseid.

Oktoober 2005
Eesti Pank asendab senise pankadevahelise jaearveldussüsteemi tavamaksete arveldussüsteemiga ESTA. Uuendatud süsteemis on maksete arveldused kiiremad (kümme korda päevas), süsteemi tööaeg pikem (igal tööpäeval kell 8.30–18.00) ja kogu süsteem kasutajate ehk pankade jaoks tõhusam.

Märts 2006
Jõustuvad pangandusmäärustiku muudatused, mille põhieesmärk on vähendada eluasemelaenudega seotud riske. Kuna need muudatused aga ei vähenda riske piisavalt, otsustab Eesti Pank tõsta 1. septembrist 2006 pankade kohustusliku reservi määra 13%lt 15%le. Selle otsusega annab keskpank selgelt märku, et majanduse ülekuumenemise oht on suur.

18. detsember 2006
Eesti Pank, Rootsi Riigipank, Läti Pank ja Leedu Pank sõlmivad finantskriiside ohjamise koostööleppe, millega parandavad osalised oma valmidust teha koostööd piiriüleseid pangagruppe puudutava finantskriisi korral. Dokument määrab kindlaks, et esmane vastutus kriisiolukorra lahendamise eest lasub probleemse panga või tütarpanga omanikel ja juhtkonnal. Keskpangad sekkuvad ainult juhul, kui erilahendused ei toimi või osutuvad ebapiisavaks.

20. november 2006
Eesti Pank, Eesti Väärtpaberikeskus ja kolm kommertspanka liituvad eurosüsteemi keskpankade arveldussüsteemiga TARGET. See võimaldab Eesti Panga kaudu süsteemi kasutavatel pankadel ja teistel finantsasutustel teha senisest kiiremini euromakseid.

19. mai 2008
Eesti Pank liitub uuendatud TARGETi süsteemi ehk TARGET2ga. Kuna TARGET2ga liituvad ka seitse Eesti kommertspanka (sh suurpangad), siis võib öelda, et nende pankade kaudu avaneb ka enamikule Eesti pangaklientidele alternatiivne kanal kiireteks (sama päeva) euromakseteks.

13. juuni 2008
Eesti Panga nõukogu esimeheks nimetatakse Jaan Sven Männik.


Jaan Sven Männik. Allikas: Eesti Pank

September 2009
Eesti inflatsioon väheneb ja sellega avaneb Eestil võimalus täita Maastrichti kriteeriumid, mis on euroalaga liitumise eeldus. Algavad ulatuslikud ettevalmistused euro kasutuselevõtuks.

13. juuli 2010
Euroopa Liidu 27 riigi majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kinnitab otsuse, mis lubab Eestil liituda euroalaga. Liitumise kuupäevaks määratakse 1. jaanuar 2011. Vahetuskurss kinnitatakse senisel tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Juulis alustab Suomen Rahapaja (Mint of Finland) ka 194 miljoni Eesti euromündi (kokku u 600 tonni) vermimist.


Eesti euromüntide vermimine. Allikas: Eesti Panga muuseum

19. september 2010
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet annab Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile Iseseisvussaalis pidulikult üle sümboolse eurotähe. Eesti Pangast saab üks euroala keskpankadest, kes osaleb euroala puudutavates aruteludes ja otsustes. Algab ulatuslik euro kasutuselevõtu teabekampaania.


Jean-Claude Trichet Andres Lipstokile eurotähte ulatamas. Allikas: Eesti Panga muuseum
Jaga: