Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

1999–2004: Euroopa Liidu pangandusraamistikuga lõimumine, Euroopa Liiduga ühinemiseks valmistumine

Aastatel 1999–2004 arenes Eesti Euroopa Liidu kandidaatriigist liituvaks riigiks ja lõpuks liikmesriigiks. Üks liitumisläbirääkimiste eest vastutajaid oli Eesti Pank. Keskpangal oli tähtis osa teenuste ja kapitali vaba liikumist, majandus- ja rahaliitu ning institutsioone ja statistikat käsitletavate teemade ettevalmistamisel.

1. jaanuar 1999
1. jaanuaril 1999 seotakse 11 Euroopa Liidu riigi valuutad, sh Eesti krooni alusvaluuta Saksa mark, pöördumatult üksteisega ning käibele tuleb Euroopa ühisraha euro. 1999. aasta alguses jõustub Eesti Panga ja Eestis tegutsevate pankade vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute uus kord. Eesti Pank hakkab Eestis tegutsevate pankadega tegema euro ja Eesti krooni vahelisi ostu-müügitehinguid ilma hinnavaheta.

Juuni 2000
Vahur Kraft nimetatakse teiseks ametiajaks Eesti Panga presidendiks.

Jaanuar 2002
Eesti Panga juures alustab tööd sõltumatu finantsjärelevalve asutus – finantsinspektsioon –, kelle põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudaksid kliendi ees võetud kohustusi täita (maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt). Varem täitsid neid ülesandeid Eesti Panga pangainspektsioon ning rahandusministeeriumi haldusalas olevad kindlustusinspektsioon ja väärtpaberiinspektsioon.

Eesti Pank käivitab rahvusvahelistele nõuetele vastava pankadevahelise maksete arveldussüsteemi. Uus süsteem koosneb kahest alamsüsteemist: jaemaksete arveldussüsteemist ja kiirmaksete reaalajalisest arveldussüsteemist.

Juuli 2002
Et tõhustada finantssektori turvavõrgustikku ning suurendada väikehoiustajate ja investorite usaldust finantssektori vastu, hakkab tagatisfond hoiuste tagamise kõrval pakkuma kaitset ka investoritele ja kohustusliku pensionifondi kogujatele.

Detsember 2002
Euroopa Liit esitab kümnele kandidaatriigile, sh Eestile, ametliku ühinemiskutse. Leping allkirjastatakse Ateenas 16. aprillil 2003 ning jõustub 1. mail 2004.

1. märts 2003
Rakenduvad tehnilised muudatused, millega ühtlustatakse Eesti kohustusliku reservi arvestust ja eurosüsteemi raamistikku (Eesti Panga nõukogu 31. oktoobri 2002. aasta otsusega). Nii nagu eurosüsteemis, võetakse ka Eestis kasutusele sisuliselt kaks kohustusliku reservi määra: üldmäär kuni kaheaastaste kohustuste jaoks ning erimäär sellest pikema tähtajaga kohustuste ja repotehingute jaoks.

Repotehing on sisuliselt laen, mis antakse väärtpaberite tagatisel.

Näide. Teie aktsiaportfellis on 2000 Harju Elektri aktsiat. Te leiate, et Baltika aktsia on täna alahinnatud ning ootate lähitulevikus turuhinna tõusu. Teil puudub vaba raha Baltika aktsiate ostmiseks, kuid Te ei soovi ka oma Harju Elektri osalusest loobuda. Lahenduseks on repotehing, mille käigus müüte oma Harju Elektri aktsiad pangale kokkuleppega, et ostate need kindlal ajal määratud hinnaga tagasi ning saate pangalt nende eest Baltika aktsiate ostuks vajaliku raha.

September 2003
Eestis toimub rahvahääletus. 66,9% osalenutest pooldab ühinemist Euroopa Liiduga. See tähendab ka toetust Eesti liitumisele euroalaga ehk euro kasutuselevõtule.

2004
Eesti panganduses võetakse kasutusele Euroopa Liidu ühtse tegevuslitsentsi põhimõte. Selle kohaselt asendub teises liikmesriigis tegutseva krediidiasutuse filiaali puhul tegevusloa taotlemise kohustus teavitamiskohustusega.

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toob kaasa muudatusi ka pankade usaldatavusnormatiivides, milles ühtlustatakse nõuded Euroopa Liidu reeglitega.

Jaanuar 2004
Eestis võetakse riigisisesele kontonumbrile lisaks kasutusele rahvusvaheline kontonumbristandard IBAN. See aitab kiirendada rahvusvahelisi makseid.

1. mai 2004
Eesti ühineb Euroopa Liiduga. Eesti Pank liitub Euroopa keskpankade süsteemiga ja pärast kapitali sissemakse tegemist Euroopa Keskpanka saab Eesti Pangast Euroopa Keskpanga üks omanikke.

Jaga: