Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

1995–1999: panganduskeskkonna ajakohastamine ja korrastamine

27. aprill 1995
Eesti Panga presidendiks nimetatakse Vahur Kraft.


Vahur Kraft. Allikas: Eesti Panga muuseum

1996
Eesti Panga nõukogu otsuse kohaselt lõpetatakse viiesendiste müntide vermimine ja käibele laskmine, sest nende tootmine on nimiväärtusest kulukam ja maksevahendina on need minetanud oma tähtsuse. Viiesendised mündid jäävad käibele aga määramata ajaks.

1996. aastast hakkab Eesti Pank pidama rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla arvestust. Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitab, kui palju on riigil välisvarasid ja ‑kohustusi kindlal kuupäeval, väljendatuna selle kuupäeva turuhindades, seevastu välisvõlg osutab, kui suur on riigi võlg teiste riikide suhtes. Esimesed näitajad avaldatakse seisuga 31. märts 1996.

9. jaanuar 1996
Kinnitatakse TALIBORi (pankadevahelise hoiuseintressi) ja TALIBIDi (pankadevahelise laenuintressi) noteerimise reeglid.

Mai 1996
Kehtestatakse hoolsusnõuded ja kord krediidiasutuste seaduse rahapesu tõkestamist käsitlevate sätete rakendamise kohta. Rahapesu tõkestamist puudutava peatüki lisamine 1995. aasta algusest kehtima hakanud krediidiasutuste seaduse versiooni on esimene samm rahapesu tõkestamise raamistiku loomisel Eestis.

1. juuli 1996
Nõue täita pidevalt pankade kohustuslikku reservi (kindel osakaal kõigist panga hoiustest (kohustustest), mida pangad peavad hoidma keskpangas) asendatakse nõudega hoida Eesti Pangas asuva arvelduskonto saldo ühe kuu keskmise tasemel. Pangad saavad igapäevasteks arveldusteks enda kasutusse märksa suurema rahapuhvri, mis aitab vähendada likviidsusriski ja stabiliseerida pankadevahelise rahaturu intressimäära.

Eesti Pank kaotab ostu- ja müügikursi erinevuse Eesti krooni ja Saksa marga vahelistes tehingutes. See vähendab tehingukulusid ja suurendab pangasüsteemi valuutakäivet. 1997. aasta detsembris on valuutatehingute kuukäive 1996. aasta juuniga võrreldes 14 korda suurem.

1997
Makromajanduskeskkonnas avalduvad teravalt mitmed kiire majandusarenguga kaasnevad ohud. Rahapakkumise kasv on suhteliselt tempokas, ühtlasi suureneb pankade aktiivsus laenuandmisel. See tekitab vajaduse kohandada ka rahapoliitilist raamistikku. Eesti Pank võtabki mitmeid meetmeid, mille eesmärk on suurendada pankade likviidsust (vaba raha hulka) või tugevdada selle juhtimist.

11. september 1997
Reitinguagentuurid Moody’s ja IBCA (praegune Fitch) annavad Eesti Panga tellimusel Eestile esimesed krediidireitingud. Väikese riigi jaoks on reiting usaldusväärsuse märk, sest see muudab maailma riigid finantsturul osalejatele võrreldavaks. Riigireitingu olemasolu võimaldab reitinguid väljastada ka riigis tegutsevatele ettevõtetele. Kõrge reiting soodustab investorite positiivset suhtumist.

November 1997
Et stabiliseerida pankade kuusisest kroonilikviidsust ja vähendada võimalikke arveldusriske, tõstab Eesti Pank kohustusliku reservi igapäevase miinimumnõude 2%lt 4%le arvestusbaasist ehk kohustusest (valdavalt hoiustest). Ühtlasi suureneb kohustusliku reservi täitmata jäämisel rakenduv trahviintress 20%ni. Vastukaaluks suurendatakse ka kohustusliku reservi miinimumtaset ületava jäägi eest makstavat intressi.

1998
Aasta alguses jõustuvad mitmed muudatused pankade usaldatavusnormatiivides ehk nõuetes, mille järgi hinnatakse pankade tugevust. Olulisemad on tururiski arvestamine kapitaliadekvaatsuse näitaja arvutamisel (näitab, kui palju on pank panustanud omavahendeid võrreldes sellega, kui palju tal on hoiuseid ehk kohustusi) ja usaldatavusnormatiivide kehtestamine pankade tütarettevõtetele (pangagrupi arvestuses).

Eesti ühineb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmelevi eristandardiga (special data dissemination standard, SDDS), mis muudab kardinaalselt kogu Eesti, sh Eesti Panga statistikakultuuri.

Eesti Pank lõpetab 1992., 1993. ja 1995. aastal emiteeritud ühekrooniste müntide käibelelaskmise, sest need on nii koostiselt kui ka mõõtmetelt ja kaalult liiga sarnased Saksa ühemargaste müntidega. Käibele lastakse teistsugusest sulamist ja senisest erinevate mõõtmetega ühekroonine münt ning lõpetatakse ühekrooniste pangatähtede väljastamine pankadele.

Aprill 1998
Riigikogu võtab vastu hoiuste tagamise fondi seaduse, mis paneb aluse Eesti hoiusekindlustuse süsteemile. Selle kohaselt tagab riik teatud ulatuses hoiused, mida inimesed hoiavad pangas. Seadus jõustub 1998. aasta oktoobris.

18. juuni 1998
Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse määratakse Mart Sõrg.


Mart Sõrg. Allikas: Eesti Panga muuseum

1. september 1998
Kohustusliku reservi, st osa keskpangas hoitavate kohustuste arvestusbaasi hulka arvatakse täies mahus ka tütarettevõtetest finantseerimisasutustele (nt pangagrupis olevatele liisinguettevõtetele) ja mitteresidentidest pankadele (välismaal tegutsevate pankade filiaalidele või tütarettevõtetele) antud finantstagatised. Seega kui liisingufirma või välispanga filiaal võttis emapanga garantiiga laenusid, siis sellised garantiid arvatakse kohustusliku reservi arvestuse hulka.

31. detsember 1998
Eesti Pank kehtestab krooni kursiks eurosse 1 euro = 15,6466 krooni. See on võrdne Eesti krooni ametliku kursiga Saksa margasse (1 mark = 8 krooni).

Jaga: