Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

1940–1989: Eesti Panga likvideerimine ja okupatsioonid

19. juuli 1940
Pärast Eesti okupeerimist juunis määravad punavõimud 19. juulist Eesti Panga nn presidendiks Juhan Vaabeli. Eesti nukuvalitsus annab korralduse müüa Rootsis ja Inglismaal asuv Eesti riigi kuld (vastavalt 2,9 ja 4,8 tonni) NSV Liidu Riigipangale ning kanda valuutareserv Eesti Panga arvele NSV Liidu Riigipangas. Rootsi loovutab kulla kohe, Inglismaa 1969. aastal, kuid Šveitsi Rahvusvaheliste Arvelduste Panka paigutatud kuld (3,3 tonni) jääbki NSV Liidul kätte saamata.

Valitsus käsib Eesti Pangal anda NSV Liidu Riigipangale 10 miljonit krooni intressita krediiti, mida augustis suurendatakse 20 miljoni kroonini.

10. oktoober 1940
Eesti Pank riigistatakse. Panga varad ja kohustused antakse üle NSV Liidu Riigipangale, aktsionäride vara võõrandatakse. Pank korraldatakse ümber NSV Liidu Riigipanga vabariiklikuks kontoriks. Panga presidendi ametikoht kaotatakse ja Juhan Vaabel vallandatakse.

November 1940
Algab kroonide ja kroonihoiuste vahetamine rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi krooni tegelik ostujõud on 1 kroon = 8–10 rubla.

August 1941
Saksa väed okupeerivad Eesti mandriosa. Nimeliselt taastatud Eesti Pank viiakse sisuliselt Saksa okupatsioonivõimude kontrolli alla. Pank korraldab okupatsiooniraha käivet, teenindab omavalitsusasutusi jne.

2. jaanuar 1943
Eesti Pank korraldatakse ümber Riias asuva Gemeinschaftsbank Ostlandi allasutuseks Gemeinschaftsbank Estland.

18. september 1944
Eesti Panga hoones (endine Aadlipank asukohaga Estonia pst 11, Talllinn) moodustatakse Otto Tiefi valitsus, mille rahandusminister on tollase panga üks tippametnikke Hugo Pärtelpoeg.

Hugo Pärtelpoeg
Hugo Pärtelpoeg. Allikas: Eesti Panga muuseum

Nõukogude võimu taaskehtestamise järel käibivad rublad riiklikult kinnitatud hindadega kogu NSV Liidu territooriumil enam-vähem ühesugustel alustel. Seevastu majandusolud, sh tsentraliseeritud varustamine kaupadega, on piirkonniti mitmesugustel põhjustel väga erinevad. Sellises olukorras ei ole võimalik kasutada raha majandust korraldava vahendina. Isegi riigieelarves teatud otstarbeks ette nähtud raha omandab reaalse tähenduse alles siis, kui sellega kaasnevad tegelikud rahasummad. Majanduslik võim on konkreetsete summade jaotajate käes, rahal puudub reaalne jõud.

Jaga: