Muuseum avatud
T-R 12-17; L 11-16
Sissepääs tasuta!

Estonia pst 11,
10141 Tallinn

Näita/peida menüü

1918–1939: Eesti Panga moodustamine ja kujunemine keskpangaks

24. veebruar 1918
Eesti Päästekomitee liikmed eesotsas Konstantin Pätsiga moodustavad Eesti Vabariigi esimese valitsuse – Ajutise Valitsuse. Alguse saab Eesti Vabariik. Sündmused leiavad aset kunagise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoones, mis on Eesti omariikluse sünni sümbol ja kus alustab hiljem tegevust Eesti Pank.

24. veebruar 1919
Ajutine Valitsus võtab Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamiseks korraldatud töisel istungil vastu otsuse, millega ta asutab Eesti Panga ja kinnitab selle põhikirja. Panga põhikapitaliks eraldati riigikassast 10 miljonit marka.

Eesti Pangast kujuneb valitsuse kontrollile alluv riigipank, kes laseb käibele pangatähti. Eesti Panga hoole all on riigi raha- ja krediidikorraldus. Pikaajaliste investeerimislaenudega aitab pank riigi laostunud majanduse taas jalule.

Iseseisva Eesti Vabariigi algaastatel on riikliku maksevahendina kasutusel mitmesugused eri institutsioonide väljastatud väärtpaberid: Tallinna Arvekoja maksutähed, 5% lühiajalised võlakohustused ja riigi kassatähed.

25. märts 1919
Valitsus nimetab Eesti Panga esimeseks presidendiks Mihkel Punga.


Mihkel Pung. Allikas: Eesti Panga muuseum

3. mai 1919
Eesti Panga pearaamatust kantakse läbi panga põhikapital 10 miljonit marka ning jooksevkontole võetakse vastu esimene summa. Eesti Pank alustab tegevust. See kuupäev märgib ühtlasi Eesti Panga sünnipäeva.

Märts 1921
Eesti Pank alustab esimeste rahatähtede – Eesti markade – väljalaskmist. Samal ajal on Eesti Pank Eesti suurim kommertspank, kes tegutseb tavalise hoiu- ja laenupangana. Teravas konkurentsis muude pankadega kasvatab ta oma laenuportfelli peaaegu kaks korda ja hoiusummad ligi kolm korda suuremaks kui kõigil muudel kommertspankadel.

Panga põhikirja kohaselt peab Eesti mark põhinema kullal, kuid reaalset kattevara napib ja seetõttu on käibele lastud pangatähed tegelikult katteta paberraha. 1924. aastal ületab dollari börsikurss juba 400 marga taseme. Marga kursi langust mõjutavad ka valuutaspekulatsioonid (tehingud, mida tehakse ainult selleks, et saada kasu valuutakursi muutusest).

Aegamööda olukord siiski paraneb. Selleks annavad tugeva tõuke 1923. aastal alguse saanud ettevalmistused rahareformiks. Eesti Panga esimese tegevusperioodi kriis näitab selgelt, et majanduse niivõrd mahukas finantseerimine ei võimalda keskpangal tõhusalt täita panga esmast funktsiooni – tagada raha stabiilsus.

20. juuni 1924
Esimese sammuna rahareformi suunas seadustab Riigikogu uue arvestusliku rahaühiku – kuldkrooni. Kuldkroon jaotub sajaks margaks ja võrdub Rootsi krooni kullasisaldusega ehk 0,403226 g puhta kullaga. Kõik laenud Eesti Pangas ja erapankades hinnatakse ümber kroonideks. Edaspidi võib laenulepinguid sõlmida kroonides. Tasuma peab kohustused siiski markades ja päevakursiga, mille määrab börs. See piirab valuutaspekulatsioone ja suurendab usaldust Eesti marga vastu. Stabiilsust tugevdab veelgi 1927.–1928. aasta raha- ja pangareform.

6. november 1926
Eesti Panga presidendiks nimetatakse Jüri Jaakson.


Jüri Jaakson oma kabinetis. Allikas: Eesti Panga muuseum

3. mai 1927
Riigikogu kinnitab Eesti Panga uue põhikirja ja võtab vastu kolm Eesti Panga tegevuse ümberkorraldamiseks ja rahareformi elluviimiseks vajalikku seadust: rahaseaduse, riigikassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seaduse ning välislaenuseaduse.

Rahvasteliit annab Eestile rahareformi tarbeks 1,35 miljoni naela suuruse laenu, millest 1 miljon naela läheb Eesti Pangale krooni viimiseks kulla alusele ja 0,35 miljonit naela loodava Pikalaenu Panga tegevuskapitaliks. Viimane asutati selleks, et vabastada Eesti Pank mittelikviidseks muutunud (raskustesse sattunud) pikaajalistest laenudest. Valitsus ja Eesti Pank teevad kõigi vastastikuste nõudmiste ja kohustuste tasaarvelduse.

1. jaanuar 1928
Eesti Pank alustab tegevust uute seaduste alusel. Seaduslikuks maksevahendiks saab Eesti kroon, mis sisaldab 100 senti. Krooni kullasisaldus on 0,403226 g nagu kuldkroonilgi. 1924. aastal kehtestatud kullastandard jääb muutmata, kuid see saab reaalse tagatise ehk kattevara.

Siia võiks lisada foto esimesest kroonist? (3)

1928–1931
Rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Eesti Pank tegutseb piiratud ülesannetega iseseisva emissioonikeskpangana. Panga põhiülesandeks jääb raha väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks.

Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja kohaselt peab ringluses olevatel pangatähtedel ja muudel panga pidevatel kohustustel olema vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama.

Maailmamajanduses ilmnevad esimesed kriisinähud varsti pärast krooni käibelelaskmist. Inglismaa loobub 1931. aasta sügisel kullastandardist. Kuna majandussidemete ulatust ja majanduspartnerite stabiilsust silmas pidades oli enamik krooni kattevarast paigutatud Inglise naelsterlingitesse, tingib see krooni paratamatu devalveerimise.

28. juuni 1933
Eesti krooni devalveeritakse üleilmse majanduskriisi tõttu 35%.

1933–1939
1. novembrist 1933 on kurss 1 naelsterling = 18,35 krooni. Kattevara ehk kuld ja vabalt vahetatav valuuta suureneb kohustustega võrreldes 46%lt 1933. aastal 59%ni 1938. aastal.


Eesti Panga juhatus 1938. Allikas: Eesti Panga muuseum

Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja usaldusväärseks nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Devalvatsioon ja välisturgude paranenud majandusolukord mõjuvad riigi tootmis- ja eksporditegevusele ergutavalt ning 1934. aastal alanud majanduslik elavnemine jätkub aasta-aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ja pankade tõrgeteta töö tagavad rahva usalduse (nt paigutatakse säästud pankadesse). Maailmasõda häirib küll mõneti majanduselu, kuid ei suuda esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduse arengut tervikuna. Krooni kurss naelsterlingisse säilib stabiilsena 1940. aastani, kuid kahjuks katkestab võõrvägede sissetung Eestisse nii soodsalt kulgenud arengu.


Jüri Jaakson Eesti Panga peahoone nurgakivi panekul 30. septembril 1933. Allikas: Eesti Panga muuseum

Jaga: